[AMSS] Ametniku soovitussõnastik

lobby (inglise)
1. ⇒ lobitöö, kuluaaripoliitika
• Esindust Brüsselis peab toetama tugev lobby-töö kodumaal ⇒ Esindust Brüsselis peab toetama tugev lobitöö kodumaal
• Organisatsiooni otseste ülesannete hulka kuulub liikmete nõustamine ja lobby-tegevus ⇒ Organisatsiooni otseste ülesannete hulka kuulub liikmete nõustamine ja lobitöö / ühiskondlik mõjutustegevus
2. ⇒ vestibüül, fuajee
• Hommikusööki pakutakse hotelli lobby's ⇒ Hommikusööki pakutakse hotelli vestibüülis / fuajees
• Sind tervitab 60-kohaline avar ja valgusküllane lobby-baar ⇒ Sind tervitab 60-kohaline avar ja valgusküllane baar / fuajeebaar
✐ Tsitaatsõna asemel võib kasutada mugandit või ka täpsemat omakeelset väljendit.

logistikaline ⇒ logistiline, logistika-
• Pole võimalik mõjutada kaubaliikumise logistikalisi ahelaid, mis on rajatud autotranspordile ⇒ Pole võimalik mõjutada kaubaliikumise logistikaahelaid / logistikat, mis on rajatud autotranspordile
• Müüa äripind logistikaliselt heas asukohas ⇒ Müüa äripind logistiliselt heas asukohas
• Logistikalised andmed: päritoluriik Hiina ⇒ Logistilised andmed: päritoluriik Hiina
✐ Logistika on ika-lõpuga võõrsõna, mis line-liite ees lüheneb lõppsilbi -ka võrra. Lõppsilp säilib vaid siis, kui eri sõnu on vaja tähenduslikult lahus hoida, nt füüsiline ja füüsikaline.
Vt ka praktikaline
▷ Loe lisaks: Sirje Mäearu artikkel „Sõnamoodustusabi”, lk-d 104–105

parendama
1. midagi niigi head või kvaliteetset veel paremaks tegema
• Välisfassaadi renoveerimise all mõistetakse töid, millega parendatakse hoone välisilmet ja soojapidavust (tehakse veel paremaks)
2. ⇒ parandama, paremaks tegema, täiendama, täiustama
• Kuidas geoinformaatika kaasamisega parendada majanduspoliitika arengut maapiirkondades ⇒ Kuidas geoinformaatika kaasamisega parandada / paremaks teha majanduspoliitika arengut maapiirkondades
• Uute veeseadmetega parendatud ujula piletihinnad on sügiseks veidi tõusnud ⇒ Uute veeseadmetega täiendatud ujula piletihinnad on sügiseks veidi tõusnud
• Parendatud filtrid tõstavad vee kvaliteeti joogiveeseadmetes ⇒ Täiustatud filtrid parandavad vee kvaliteeti joogiveeseadmetes (vt ka kvaliteeti tõstma)
✐ Enamasti piisab sõnast parandama. Sõna parendama läheb vaja siis, kui on tarvis rõhutada, et midagi just parendatakse ehk tehakse hea paremaks, mitte ei parandata ehk ei tehta halba heaks. Sõna parandama on üldisem ja kätkeb ka parendamist.
Vt ka parendus

parendus ⇒ parandus; täiustus; muudatus
• Üürnikul on üürilepingu lõppemisel õigus nõuda parenduste mõistlikku hüvitamist omaniku poolt juhul, kui eluruumi väärtus on parenduste tulemusena tõusnud ⇒ Üürnikul on üürilepingu lõppemisel õigus nõuda omanikult paranduste / parandustööde mõistlikku hüvitamist juhul, kui eluruumi väärtus on paranduste tulemusena tõusnud (vt ka poolt)
• Analüüsime ettevõtte tegevusi ja saadud tulemusi, määrame kindlaks vajalikud parendused ja rakendame need ⇒ Analüüsime ettevõtte tegevusi ja saadud tulemusi, määrame kindlaks vajalikud muudatused / parandused ja rakendame need
✐ Enamasti piisab sõnast parandus. Sõna parendus läheb vaja siis, kui on tarvis rõhutada, et midagi just parendatakse ehk tehakse hea paremaks, mitte ei parandata ehk ei tehta halba heaks. Sõna parandus on üldisem ja kätkeb ka parendamist. Vahel sobib ka täpsem sõna, nagu muudatus või täiustus.
Vt ka parendama

praktikaline ⇒ praktiline, praktika-
• Praktikalise osa käigus said kursuslased teada, kuidas toiduaineid ette valmistada ⇒ Praktilise osa / Praktika käigus said kursuslased teada, kuidas toiduaineid ette valmistada
• Praktika eesmärk on täiendada üliõpilaste raamatupidamis- ja analüüsiteadmisi praktikalise töö käigus ⇒ Praktika eesmärk on täiendada üliõpilaste raamatupidamis- ja analüüsiteadmisi praktilise / tegeliku töö käigus
• Kursuse lõpus tuleb teha praktikaline eksam ⇒ Kursuse lõpus tuleb teha praktikaeksam
✐ Praktika on ika-lõpuga võõrsõna, mis line-liite ees lüheneb lõppsilbi -ka võrra. Lõppsilp säilib vaid siis, kui eri sõnu on vaja tähenduslikult lahus hoida, nt füüsiline ja füüsikaline.
Vt ka logistikaline
▷ Loe lisaks: Sirje Mäearu artikkel „Sõnamoodustusabi”, lk 104–105